Digikultuuriaasta tegevusi saab jälgida teema-aasta veebilehel , Facebookis ja Instagramis.
Digikultuuri teema-aastat hakkab eest vedama Martin Aadamsoo.
Miks sa digikultuuri teema-aasta projektijuhiks kandideerisid?
Nii huvitavat võimalust ei saa mööda lasta. Millal varem on Eestis pööratud digikultuurile märgiliselt nii palju tähelepanu? Millal veel astuda mistahes valdkonda, kui mitte selle plahvatusliku kasvu algfaasis? Olen viimased 15 aastat ühel või teisel moel toimetanud teemadega, mis täna on otseselt seotud digimaailmaga: filmid, meedia, idufirmad. Näen digikultuuriaastas võimalust kõik need harali niidiotsad ühte kerasse kokku punuda.
Millised sinu eelnevad (töö)kogemused järgneva aasta jooksul kasuks tulevad?
Juhtisin kolm aastat Eesti Filmi Sihtasutust (tänast Eesti Filmi Instituuti) ajal, mil digitaalsed tuuled filmitootmises ja -levis just puhuma hakkasid. Seal olles aitasin asutada tänast Balti Filmi- ja Meediakooli, mis otseselt kasvatab järgmiste põlvkondade digiloojaid. BFMis töötades hakkasin otsima võimalusi kõigile neile talentidele tulevikus tööd leida ja jälle digimaailmas ehk idufirmadega seonduvalt. Kui juurdlema hakata, siis puhta analoogmaailmaga puutusin viimati kokku suvel Ruhnus puid lõhkudes. Kõhe mõeldagi.
Misasi see digikultuur üldse on?
Digikultuuriaasta kontekstis vaatame seda kui digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri. Nii lihtne ongi. See võib olla nii digitud kultuuripärand kui täna digitaalselt loodud teosed, mis üha enam moodustavad meie igapäevase eluilma.
Mis 2020. aastal plaanis on? Ava veidi teema-aasta sisu.
Teemasid on liiga palju, et kõiki kokku võtta. Tervikuna tahan seda aastat korraldada nagu idufirmat – pidevalt ideid testides, uusi lauale tõstes ja mittetöötavaid maha pühkides. Kiiresti arenevat valdkonda ei saa staatiliselt ohjata. Peateemad, mis on hakanud välja joonistuma, on digitud kultuuripärandi uuskasutus ja ümbermõtestamine, sellega seonduvad autoriõiguste ja avaandmete probleemid, digitaalset loovust noorteni viiv Loometiigri programm ja kultuuri suurandmete analüüs paremate poliitikate kujundamises. Ainult hõisata ka ei taha, kindlasti räägime digiilma pahupoolest, nagu nutisõltuvus, identiteedivargused jmt. Kui õnnestub käima lükata protsesse, mille tulemused hakkavad mõju avaldama alles aastate pärast – hariduses, raamatukogude rolli ümbermõtestamises, digitaalses igapäevarutiinis – siis oleks juba väga hästi.
Kuidas teema-aastaga aidata saab?
Digikultuuriaasta ei ole piiritletud organisatsioon ega fikseeritud programm, vaid võimaluste aken käivitada ja anda hoogu algatustele, mis meie kultuuriruumi kujundavad. Seega, kõige kindlam viis aidata on oma heast ideest mulle teada anda ([email protected]). Pidevalt täienevas digikultuuriaasta kavas leiame igale heale mõttele koha.
Digikultuuri teema-aastat veavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet ja Eesti Filmi Instituut.
