Juudid Eestis
Esimest korda mainitakse Eesti arhiivides juute 1333. aastal, kuid kuni 18. sajandini oli nende arv Eestis üsna väike. Alaline kogukond hakkas tekkima 19. sajandil, mil esmakordselt toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda. Alates 1865. a. lubati Eesti kubermangus alaliselt elada juutidel, kellel olid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplom. Kogukonna kasvades loodi esimesed kogudused, rajati palvemajad, surnuaiad, oma abikassad ning kultuuriseltsid. Tallinnasse ehitati suur sünagoog 1886. ja Tartusse 1903. a. (mõlemad hävisid 1944. a.). 1913. aastal elas Eestimaa piirides 4995 juuti. Juudi vaimne keskus asus sel perioodil Tartus, kuna sealses ülikoolis õppis arvukalt juudi üliõpilasi teistest Vene impeeriumi osadest. Seal alustasid oma tegevust nii sionistliku kui sotsialistliku suunitlusega organisatsioonid.
Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, ligi 200 juuti võtsid osa Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1926. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia (see sündmus kanti 1927. a. ka Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse Jeruusalemmas). Algas juutide energiline kultuurialane tegevus. Tallinnas avati Juudi Gümnaasium, Tartus keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni.
1940. a. alanud nõukogude okupatsioon tegi lõpu juutide kultuurautonoomiale. 14. juunil 1941 küüditati ligi 10% Eesti juutidest nõukogude võimu poolt Siberisse. Paljud juudid olid juba varem sakslaste sissetungi hirmus Venemaale pagenud. Saksa okupatsiooni käigus (1941-1944) hukkusid peaaegu kõik Eestisse jäänud juudid. Teisele Maailmasõjale järgnenud nõukogude okupatsiooni aastad muutsid juutidele nende identiteedi säilitamise väga keeruliseks. Organiseeritud ning kultuuritegevus lakkas täielikult. Siiski kolis Eestisse palju juute toonase Nõukogude Liidu teistest osadest, otsides varju sealse antisemitismi eest. Eestis olid olud vabamad ja haridusvõimalused paremad.
Eesti taasiseseisvumisega olukord muutus. Juba 1988. aastal moodustati Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Trivimi Velliste algatusel Juudi Kultuuri Selts. 1992. a. selts reorganiseeriti, ümberkorralduste tulemusel moodustati Eesti Juudi Kogukond. Tallinnas taasavati 1990. aastal Juudi Kool, 2000. aastal sünagoog, mis esialgu tegutses Juudi Kooliga samas hoones. 2007. aasta mais valmis lahkete annetajate kaasabil Tallinna uus sünagoogihoone.
2008. aasta detsembris avati Tallinnas Eesti Juudi Muuseum, mille väljapanekud käsitlevad Eesti juutide elu 19. sajandist tänapäevani ning annavad ülevaate juutide olulisest rollist Eesti kultuuri- ja ärielus ning teaduses.
Praegu elab Eestis ca 2 000 juuti. Eesti Juudi Kogukonna tegemistega saab tutvuda siin.