Holokaust Eestis, selle uurimine ja mälestamine

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) mõrvasid natsid Eesti territooriumil ligi tuhat kohalikku juuti, kes ei olnud jõudnud, saanud või soovinud okupatsiooni jalust Nõukogude Liitu pageda. Lisaks neile toodi teistest Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa riikidest Eestisse ligikaudu 12500 juuti, kellest 7500 kuni 8000 siin hukkus või hukati. Ülejäänud evakueeriti Eestist ning 1944. aasta septembris Eesti taasvallutanud Punaarmee leidis siin eest vaid sadakond ellujäänut Klooga laagris.

President Lennart Meri algatusel loodi 1998. aastal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. Komisjoni, mida juhtis rahvusvaheliselt tuntud Soome erudiplomaat Max Jakobson, moodustasid Lennart Meri kutsel Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseny Roginsky, ja parun Wolfgang von Stetten. Komisjoni eesmärgiks oli saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine.

Komisjon kirjutab oma järeldustes, et üldine vastutus enamiku, kui mitte kõigi raportis käsitletud kriminaalsete episoodide eest lasub Saksa sõjaväe- ja tsiviilokupat­sioonivõimudel. See tuvastati Nürnbergi protsessidel ja on tuvastatud ka paljudes muudes seostes. Komisjoni eesmärk oli ka nende eestlaste kindlakstegemine, kes oma ametikohtade või tegevuse tõttu vastutavad inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi või sõjakuritegude eest. Komisjoni töö tulemustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/index_frameset.htm. Max Jakobsoni komisjon lõpetas oma tegevuse 2008. aastal, samasuunalist tegevust jätkab Eesti Mälu Instituut.

Eesti on korduvalt ja kõrgel tasemel mõistnud hukka okupeeritud Eesti territooriumil nii võõrvõimude kui kohalike kollaborantide poolt juudi rahva vastu toime pandud kuriteod.

27. jaanuaril 2003. a. tähistati Eestis esimest korda Holokausti mälestuspäeva. 2012. aastal avati Holokausti mälestuspäeval Eesti juudi kogukonna keskuses memoriaal Mälestuste galerii, kus on jäädvustatud nende 974 Eesti juudi nimed, kes mõrvati Eesti territooriumil II maailmasõja ajal. Mälestusmärkidega on tähistatud juutide kinnipidamis- ja hukkamispaigad Tallinnas, Kloogal, Kalevi-Liival, Vaivaras, Eredal, Kiviõlis ja mujal.
Eesti Ajaloomuuseum uuendas äsja Klooga holokaustiohvrite memoriaali. Renoveeritud memoriaali avamine toimus 16. septembril 2013. Avamisel osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja kultuuriminister Rein Lang ning Iisraeli Knesseti liige Rina Frenkel. Memoriaali avamisele järgnes Välispoliitika Instituudi korraldatud holokaustiteemaline ümarlaud välisministeeriumis.

1993. aastal andis Eesti Ajaloomuuseum Yad Vashemi keskusele Jeruusalemmas kingitusena üle kollektsiooni Klooga koonduslaagris hukatud juutidele kuulunud esemetest ja fotodest. 2005. aasta märtsis osales toonane Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  uue põhiekspositsiooni avamisel Yad Vashemis, kus Kloogalt pärit esemed ja fotod moodustavad silmapaistva osa. Kutsele osaleda Klooga memoriaali avamistseremoonial 2013. aasta septembris, vastas Yad Vashemi president Avner Shalev kirjaga haridusminister Langile, milles avaldas  tänu Eesti omaaegse panustamise eest Yad Vashemi ekspositsiooni.
Yad Vashemi muuseumi Õiglaste alleel on eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha mälestuseks istutatud puu. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega üliõpilase elu.

Eesti on liitunud IHRA-ga (International Holocaust Remembrance Alliance), mille eesmärgiks on leida poliitiliste liidrite ning sotsiaalsete liikumiste juhtide tuge holokaustialasele haridusele, selle mälestamisele ning uurimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Holokausti teemat käsitletakse Eesti koolis ajalooprogrammi osana seoses II Maailmasõja sündmustega. Eesti riiklik õppekava sätestab holokausti õpetamise ajalootundides põhikooli viiendas ning üheksandas klassis ja detailsemalt gümnaasiumiastmes, eelkõige kaheteistkümnendas klassis. Ajalooõpetajatele korraldatakse regulaarseid koolitusi holokausti teemal.

Iisraeli rahvusvaheline Holokausti uuringute kool ning Holokausti muuseum Yad Vashem korraldavad regulaarselt eesti õpetajatele Iisraelis juudi ajaloo ning holokaustiteemalisi kursusi. Projekti rahastavad Eesti riik ning Yad Vashem. Viimati toimus selline kursus juulis 2012. Programm annab osalejatele ülevaate juudi kultuurist, ajaloost, sionismist, natsismist, judaismi varasemast perioodist ja tänapäeva juutide elust enne holokausti ja holokaustist Nõukogude territooriumil ja Euroopas ning metoodilisi nõuandeid holokaustiteema käsitlemiseks koolitundides.

Juudi varade tagastamise küsimus
Mingeid varalisi pretensioone juutidel Eesti suhtes pole: välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidi käigus Iisraeli 1998 juulis toimus kohtumine Maailma Juutide Varade Restitutsiooni Organisatsiooni aseesimehe hr. Naphtali Lavie’ga, kes edastas Eesti Vabariigile organisatsiooni ametliku hinnangu: Eesti on ainus riik Ida-Euroopas, mille suhtes MJVRO-l ei ole ühtegi pretensiooni.