Tel Aviv

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) mõrvasid natsid Eesti territooriumil ligi tuhat kohalikku juuti, kes ei olnud jõudnud, saanud või soovinud okupatsiooni jalust Nõukogude Liitu pageda. Lisaks neile toodi teistest Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa riikidest Eestisse ligikaudu 12500 juuti, kellest 7500 kuni 8000 siin hukkus või hukati. Ülejäänud evakueeriti Eestist ning 1944. aasta septembris Eesti taasvallutanud Punaarmee leidis siin eest vaid sadakond ellujäänut Klooga laagris.

President Lennart Meri algatusel loodi 1998. aastal Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. Komisjoni, mida juhtis rahvusvaheliselt tuntud Soome erudiplomaat Max Jakobson, moodustasid Lennart Meri kutsel Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Peter Reddaway, Arseny Roginsky, ja parun Wolfgang von Stetten. Komisjoni eesmärgiks oli saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine.

Komisjon kirjutab oma järeldustes, et üldine vastutus enamiku, kui mitte kõigi raportis käsitletud kriminaalsete episoodide eest lasub Saksa sõjaväe- ja tsiviilokupat­sioonivõimudel. See tuvastati Nürnbergi protsessidel ja on tuvastatud ka paljudes muudes seostes. Komisjoni eesmärk oli ka nende eestlaste kindlakstegemine, kes oma ametikohtade või tegevuse tõttu vastutavad inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi või sõjakuritegude eest. Max Jakobsoni komisjon lõpetas oma tegevuse 2008. aastal, samasuunalist tegevust jätkab Eesti Mälu Instituut.

Eesti on korduvalt ja kõrgel tasemel mõistnud hukka okupeeritud Eesti territooriumil nii võõrvõimude kui kohalike kollaborantide poolt juudi rahva vastu toime pandud kuriteod.

27. jaanuaril 2003. a. tähistati Eestis esimest korda Holokausti mälestuspäeva. 2012. aastal avati Holokausti mälestuspäeval Eesti juudi kogukonna keskuses memoriaal Mälestuste galerii, kus on jäädvustatud nende 974 Eesti juudi nimed, kes mõrvati Eesti territooriumil II maailmasõja ajal. Mälestusmärkidega on tähistatud juutide kinnipidamis- ja hukkamispaigad Tallinnas, Kloogal, Kalevi-Liival, Vaivaras, Eredal, Kiviõlis ja mujal.
Eesti Ajaloomuuseum uuendas Klooga holokaustiohvrite memoriaali. Renoveeritud memoriaali avamisel osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja kultuuriminister Rein Lang ning Iisraeli Knesseti liige Rina Frenkel.

1993. aastal andis Eesti Ajaloomuuseum Yad Vashemi muuseumile  Jeruusalemmas üle kollektsiooni Klooga koonduslaagris hukatud juutidele kuulunud esemetest ja fotodest. 2005. aasta märtsis osales toonane Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  uue põhiekspositsiooni avamisel Yad Vashemis, kus Kloogalt pärit esemed ja fotod moodustavad oma osa. Yad Vashemi Õiglaste alleel on eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha mälestuseks istutatud puu. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega üliõpilase elu. Veel kahele Eesti kodanikule on omistatud vastav tiitel; Krimmis juute päästnud Polina Lentsman ning Lätis juute päästnud Eesti-Läti topeltkodanik Anna Celmrauga.

Eesti on liitunud IHRA-ga (International Holocaust Remembrance Alliance), mille eesmärgiks on leida poliitiliste liidrite ning sotsiaalsete liikumiste juhtide tuge holokaustialasele haridusele, selle mälestamisele ning uurimustele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Holokausti teemat käsitletakse Eesti koolis ajalooprogrammi osana seoses II Maailmasõja sündmustega. Ajalooõpetajatele korraldatakse regulaarseid koolitusi holokausti teemal sh Iisraeli rahvusvaheline Holokausti uuringute kool ning Holokausti muuseum Yad Vashem korraldavad meie õpetajatele Iisraelis juudi ajaloo ning holokaustiteemalisi kursusi. Projekti rahastavad Eesti riik ning Yad Vashem.

Juudi varade tagastamise küsimus
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidi käigus Iisraeli 1998. aastal  toimus kohtumine Maailma Juutide Varade Restitutsiooni Organisatsiooni aseesimehe hr. Naphtali Lavie’ga, kes edastas Eesti Vabariigile organisatsiooni ametliku hinnangu: Eesti on ainus riik Ida-Euroopas, mille suhtes MJVRO-l ei ole ühtegi pretensiooni.